Esimesed muljed

Salut

Nagu ka pealkiri ütleb, siis tahaksin veidikene lahti kirjutada neid esimesi päevi, mis ma siin veetnud olen.

Reis algas mul laupäeva varahommikul (kl 4.00) lennujaamas, kus mulle esimese asjana teatati käsipagasi 5kg ülekaalust (,aga ega ma midagi sellepärast väga maha ka ei jätnud). Pärast probleemi lahendamist oli veel natuke aega, et teha viimased pildid ja veidi lobiseda, kuni kl sai 5 ja mul oli aeg turvakontrolli poole minna. Tahan veel kord Teid tänada, et leidsite aega, et sel varajasel hommikutunnil mind ära saatma tulla!!! Niisiis läksin oma 11 kuu pagasiga Soome lennuki peale, mis oli üks väike propeller ja mille peal kummitasid mul peas Jaak Joala “Head teed” sõnad. (Aitäh!) Kahe lennu vahele jäi üpriski lühike aeg ja varsti olingi teel Genfi poole. (Sõit oli superkiire, sest ma magasin terve tee.) Ja olingi kohal.

Lennujaamas olid vastas mul vahetuspere, kes oli ostnud ilusa ning suure lillekimbu ja ka paar YFU Šveitsi vabatahtlikku. Pärast sooja tervitust suundusime auto poole. Natuke ka siis vahetusperest lähemalt. Mul on vahetusisa Juan, vahetusema Ana ja väike (12a) õde Lia. Tegelikult on peres ka minuvanune laps, kuid ta viibib praegu vahetusõpilasena Eestis. Ma elan linnas, kohe teisel pool jõge on vanalinn, ja mul on oma tuba. Pere kohta võin kirjutada ainult head, nad on väga aktiivsed, hoolivad ja armsad. Nad huvituvad muusikast, kunstist, filmindusest… Minuga vestlevad nad prantsuse keeles, kuigi on Colombiast pärit ja tihti on kuulda hispaania keelt.

Päev 1. Üpriski kohe (pärast mu saabumist) sõitsime kõik koos peaaegu Šveitsi teise otsa, et minna Ana sugulase Manuela pulmajärgsele piknikule. (Muide, Manuela on Colombia päritolu ja tema abikaasa on Leedust.) Sõit oli küll pikk, aga milline eestlane ütleks ära sellest vaatepildist, mis autoaknast avanes! (Vihje: Mäed.) Aga millalgi jäin ikkagi magama ja peagi olimegi kohal. Piknik toimus maja taga väikeses hoovis, kus päike lõõmas ja puud olid kaunistatud Šveitsi lippudega. Kui rahvast tuli rohkem , siis jagunes seltskond kaheks: need, kes rääkisid prantsuse ja teised, kes saksa keeles. Muidugi kõlas vahele ka hispaania keelt. Väsimusest ja vähesest keelepraktikast sain ka midagi prantsuse keeles vahele öeldud, kuid enamasti kuulasin ja püüdsin midagigi mõista. (Ei hakka praegu liiga detailselt kõike kirjeldama, sest see on alles esimene päev ja muidu jään siia arvuti taha hommikuni, aga kes soovib, võib alati üle küsida ja ma jutustan kõigest.)

Päev 2. Hommikul sain õnneks välja puhata. Niisiis natuke hommikusöögist. Tavaliselt teevad siin süüa vanemad ja lapsed katavad ja koristavad laua. Hommikusöögi valik on lai: muna (keedetud või praetud), müsli, puuviljad, praesai (juustuga, meega või pähklivõiga), kohv jms. Kaheteist paiku läksime vanalinna tuurile, külastasime muuseumit ja kirikut, kus said ülevalt lahedaid pilte. Märkamatult oli kell üle kolme liikunud ja hakkasime otsime kohta, kus saaks süüa lõunat ning kuna oli juhtumisi pühapäev, siis enamus kohti olid kinni. Lõpuks otsustasime meie maja läheduses oleva Vapiano kasuks. Nonii, eestlased, kes on vingunud, et Eestis on Vapianos kallis süüa, siis see pole teile (nt: pasta, mida tavaliselt söön oli siin natuke vähem kui 10euri kallim). Õhtupoole sõitsime randa või noh mitte päris. Lugu on selline, et Šveits on ümbritsetud teiste riikidega ja siin ujutakse peamiselt järvedes (ei puutunud kokku ka liivaga). Vesi oli väga mõnus ja vaade…veel toredam. Pidasime kaldal väikese pikniku ja mängisime kaarte. Mina, uhke eestlane, õpetasin turakat ja siis mängisime veel üht mängu.

Päev 3. Käisime vaatamas mu kooli, kus järgmisest esmaspäevast hakkab õppima circa 700 õpilast. See on kodust ainult u 10 min kaugusel ja täiesti tehtav jala. Õhtul tuli külla Lia sõber ja me mängisime kõik koos erinevaid joonistamisega seotud mänge.

Olen üritanud juttu võimalikult kokku võtta, aga ikkagi tuli jube pikk ees on veel kolm päeva… Kellel huvi, võib jätkata lugemisega 🙂

Päev 4. Sain mõnusalt jälle välja puhata, eks me läheme siin päris varakult magama ka. Ma poleks osanud ette kujutada, kui palju väsitab võõras keeles suhtlemine. Sel päeval käisin esimest korda ka siin poes, maja lähedal on üks hästi suur kaubanduskeskus (vist viie korrusega), kus leidub kõike. Siis käisime raamatupoes, kus ma leidsin “Väikse printsi” ja seejärel raamatukogus. Pärast käisime Liaga veel kord seal poes, et osta kooliks päevik. (Alla 18eur ei maksnud vist ükski päevik.)  Siis hakkasin blogiga tegelema ja see võtab tohutult aega. Õhtul läksime ratastega randa ja seal oli jälle väga palju rahvast. Aga muidugi kirjeldamatult tore on liuelda järves, mis on ümbritsetud mägedest. Koju tulles sõime melonit ja juustu ja pidime varakult magama minema, sest…

Päev 5. ..pidime ärkama enne pool kuut, et jõuda kuueks randa päikesetõusukontserdile. Läksime ratastega ja väljas oli jahe, aga vaade tegi selle tasa. Lõunal sõitsime Liaga loodusloomuuseumisse, mis suleti, kui olime jõudnud vaadata kaks korrust neljast. Tagasi tulles ostsime jäätist…ma pole elu sees nii head saanud. See oli karamellijäätis iirisetükikestega. Kui saaks, siis saadaks seda Eestisse teile proovida. Õhtul läksime jälle ratastega vabaõhukontserdile, mis oli kaunis. Esinesid kolm ameeriklannat, kes mängisid ka pille. Ja muidugi käis selle juurde ka väike piknik.

Päev 6. Hommikul oli tänaval kohutav müra ja ma ei saanud magada. Lia õpetas mulle, kuidas teha veidi keerulisemat (vähemalt minu jaoks) käepaela. Ja ma sain peaaegu selgeks ka ühe lihtsama klaveripala. Pärast lõunat sõitsime teist korda muuseumisse ja seekord oli kaasas ka Lia sõbranna. Õhtul tuli meile külla Violeta sõbranna Oceane, kellega sain veidi lobiseda. Ta ongi esimene omaealine sõber, kelle ma siit sain. Pluss me läheme samasse kooli.

Päev 7. (Ma luban, et see on ka viimane.) Käisin koolis kohtumisel ja sain tunniplaani, mis mulle kahjuks ei jää, sest ma tahtsin seal väikse muudatuse teha. Igatahes kool tundub väga vahva, aga ma ei kirjuta sellest praegu rohkem, sest see läheks liiga pikaks. (Hiljem!) (Muide samas koolis käis ka eelmise aasta Eesti vahetusõpilane Karel.) Õhtul käisime kahes kohas. 1. Lia sõbranna juures soolaleivapeol, kus ma kohtusin tüdrukuga, kes veetis eelmise aasta vahetusõpilasena Saksamaal. 2. Peretuttava sünnipäeval ühes hispaania raamatupoes. See oli väga lahe, seal oli palju latinosid ja ma leidsin endale veel paar sõpra, kellega ma hakkan võibolla koos tantsimas käima.

Blogipostitused ei tohiks (vist) nii pikad olla, aga loodetavasti annab see mingi ülevaate sellest, mis siin toimub.

Tagasiside on alati oodatud.

à bientôt