Pilk eelmisesse aastasse

bmd
See on Escaladi šokolaad, kus sees on kommid. Selle purustavad üheskoos seltskonna kõige noorem ja vanem
1543903618485
See väike martsipaniporgand oli üks kommidest
mde
Escaladi kostüümijooks Sally ja Paulaga
bmd
Jõuluturg
bty
Jõuluturg
bmd
Piparkoogid. Leiad Sveitsi?

Coucou!

Palju aega on möödunud ja kuidagi lennates tuli 2019. Mõtlesin, et võiks siis kirjutada veidi eelmise aasta lõpust. Viimane postitus oli küll oktoobri kohta, kuid ilmselt on huvitavam kui jätan novembri vahele ja jutustan jõulukuu sündmustest.

2. dets. (,kui mu sünnipäevani oli jäänud täpselt 1 kuu,) nägin und siinsetest klassi- ja koolikaaslastest ja üles ärgates sain aru, et mu uni oli prantsuse keeles. Ma ei näe unenägusid väga tihti, seega oli see üks veider kogemus. Nüüd võin siis öelda, et olen hästi sisse elanud. Nii veider kui see ka pole, täpselt kuu hiljem (kui ööbisime perega mägedes ja magasime ühes toas) ütles mu hostema hommikul, et olin öösel prantsuse keeles rääkinud.

Detsembri algus oli minu jaoks väga raske. Eestis tähendaks see piparkooke, advendikalendreid, lund, jõululaule, päkapikke jne, seega on see midagi, mida ootan igal aastal. Siin pole see nii, õigupoolest polnud siin midagi, mis oleks jõuludele viidanud. Inimesed ei räägi sellest liiga palju ja poes pole isegi piparkooke (õnneks oli palju ehteid ja lasti jõululaule). Koolis pole see ka suurem asi, kõik muretsevad poolaasta eksmite pärast, mis täpselt enne vaheaega aset leiavad. Seega jah, kõik see muutis mu kurvaks ja esimest korda igatsesin Eestit ja kodu.

Elan Genfis ja neil on siin üks suur sündmus: Escalade. Eelmise aasta vahetusõpilane, kes elas samuti siin, seletas selle ilusti ära, seega kopeerin tema teksti: L´Escaladeks nimetatakse pidu, mille tingis Genfilaste võit prantslaste üle 1601. aasta 11-12.detsembri öösel. Just sel ööl kavatses prantsuse kuningas Charles Emmanuel I korraldada äkkrünnaku Genfi vallutamiseks. Uusajal, nagu paljudes teistes linnades (sh Tallinn), kaitses linna müür. Genf väljapoole müüri ei ulatunud. Linna vallutamiseks pidid prantsuse sõdurid ronima üle müüri, mille sees magasid linnakodanikud rahulikku ööund. Rünnak oli nii ettearvamatu, et mitte keegi valvuritest ei pannud ronivaid ega müüri taga olevaid tuhandeid sõdureid tähele. Küll aga kuulis legendi järgi õues toimuvast Catherine Cheynel, 14 lapse ema, kes ründajate vastu kasutas väga omapärast relva. Tulikuuma suppi. Cheynel viskas tulikuuma supi ronivate meeste suunas, tappes ühe nendest. Tekkinud segaduses said olukorrast aru nii müürivalvurid kui ka linnaelanikud, kes oma majadest väljusid ning teistega ühinesid linna kaitsma. Innukusega ja tahtega oma maad kaitsta väljusid lahingust võitjana linlased, kes ajasid prantslased tagasi sinna, kust nad olid tulnud. Sestap peetakse igal aastal detsembris Genfis suuri pidustusi.

Reedel, 7.detsembril tähistati Escalade´i linna gümnaasiumites rongkäigu ja peoga. Igal koolil oli oma teema, mille järgi riietuda ja minu koolis oli selleks “kosmos”. Halloweenikostüüme ei võeta väga tõsiselt, seevastu Escaladist võtab osa enamus koolist. Otsustasime sõpradega, et riietume Star Warsi tegelasteks. (Otsustasin kaasa teha, vaatamata sellele, et pole filmi kunagi näinud.) Minu tegelaseks oli Padme Amidala (,kes teab, see teab) ja ta riietus oli üsna lihtne: üleni valge. Koolis olime ainult esimese tunni ja siis läksime välja tänavale teisi koole ootama. Samal ajal lasti kõlaritest muusikat ja loobiti üksteist habemeajamisvahuga. Rongkäik oli väga kärarikas ja see on uskumatu, kui palju siin noored suitsetavad. Pärast paari tundi suitsupilve sees kõndimist oli süda päris paha ja pea käis ringi, aga muidu veetsin lõbusalt aega. Samal õhtul oli koolis pidu, mis oli tasuline, pluss ukse ees seisid turvad, et keegi alkoholiga sisse ei läheks. Poleks uskunud, et nad seda nii tõsiselt võtavad. Pidu ise oli supertore, seal oli organiseeritud erinevaid tegevusi nagu Just Dance, karaoke, lauamängud, esinejad jm. Tore oli õppida tundma klassikaaslaseid teise nurga alt kui tunnis.

16. dets ja pühapäev. Läksime järve äärde, sest seal toimus “jõuluujumine” (see tõlge on väga halb), millest võttis osa mu hostema. Ta on treeninud septembrist alates ja see oli vajalik, sest veetemperatuur oli 7 kraadi ringis. Kohal oli palju inimesi ja oli näha, et osalejad olid rahul ja energiat täis. Olin väga uhke, sest mu hostema sooritus oli muljetavaldav.

Ja käes oligi kooli viimane nädal aastal 2018.

17.-21. dets polnud tunde, lihtsalt eksamid. Tegelikult oli mu esimene eksam olnud juba nädal varem bioloogias. Esmaspäeval alustasin inglise keele suulisega, mis võttis aega kõigest pool tundi ja tehtud. Teisipäeval jätkasin mataga, mis läks samuti libedalt. Kolmapäeval oli kavas ajalugu ja seda kartsin ilmselt kõige rohkem, sest mu õpetaja on üsna karm, kuid ka see oli oodatust lihtsam. Jäin natuke kauemaks kooli, et sõpradega Mac´ist süüa osta ja aidata neil korrata õigusteadust. Neljapäev oli mul vaba ja sain kokku Maria Lotaga, kes on samuti eestlane, kuid elab siin. Käisime kunstimuuseumis ja jalutasime järve ääres. Mõnus oli vahelduseks natuke eesti keeles lobiseda. Reedel oli eksam keemias ja üks õhtu varem meenus, et mul pole raamatut, mida tohtisime töös kasutada. Plaanisin minna hommikul varem kooliraamatukogust läbi ja see tundus olevat hea plaan, kuni mulle sealt öeldi, et kõik need raamatud olid juba välja laenutatud. Mis seal siis ikka, tegin ilma raatatuta, lihtsalt oma eesti perioodilisustabeliga. Ja siis algas vaheaeg!!

Seesama reede, 21.dets olime sõpradega plaaninud minna uisutama, aga vihmane ilm hoidis meid tagasi. Niisiis veetsin lõuna Netflixi vaadates (seda ei juhtu liiga tihti) ja pärast oli huvi ikkagi midagi teha. Tegin perele jõulukaardi ja jooksin postkontorisse, et see neile ikka 2018 aastal kohale jõuaks. Hiljem tuli külla Azadée (klassikaaslane) ning tegime koos piparkooke. Olime perega varem ka proovinud, aga midagi läks alati viltu. Seekord saime hakkama ja imeline lõhn täitis kogu korteri. See on minu jaoks nii uskumatu, et see oli nende jaoks esimene kord, kui nad piparkooke tegid. Oli juba hilja, aga sellegipoolest läksime veel sõpradele külla. Kui mu jõuluvaheaeg lühidalt kokku võtta, oli see üks suur pidu, sest iga päev külastasime erinevaid sõpru või siis tuli keegi meie juurde. Sõime, tantsisime ja kuulasime hispaaniakeelset muusikat. Tänu kõigele sellele, oli see üks suur tõusuperiood minu jaoks ja see väike langus detsembri alguses oli nagu meelest pühitud.

Üks toredamaid üllatusi, mida vahetusõpilasele teha, on saata talle pakk. Siiani olen saanud 2 pakki ja Kalevi šokolaad ei tee kedagi õnnelikumaks kui vahetusõpilast. Sel korral oli see isegi veel imelisem, sest sain ka jõulu-ja sünnipäevakinke.

Paar päeva enne vanaaastaõhtut saime natuke puhata ja toimetada.

Mul pole vist kunagi nii vaheldusrikast, huvitavat ja väljakutseid esitavat aastat olnud kui seda oli 2018. Ootan juba põnevusega, mida toob teine poolaasta minu vahetusaastast ja 2019. Liiga hilja, aga parem hilja kui mitte kunagi: Head uut aastat! Bonne année!

Loodetavasti juba lähiajal kriban vanaaastaõhtust ja uue aasta vastuvõtmisest, sünnipäevast ja YFU suusalaagrist. (Põhimõtteliselt kõigest põnevast, mis 2019 on juba toonud.)

Peatse kohtumiseni

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s