Oktoober

Tervitused

Olen silmnähtavalt lükanud kirjutamist edasi nii kaua kui võimalik, põhjuseks on olnud enamjaolt ajanappus. Olen seda vist igas postituses maininud, aga kirjutan veel: aeg möödub linnutiivul. Täna sai täis 3 kuud ja kui mul poleks seda tehnoloogiat, siis ütleksin, et see pole võimalik.

Hilinemisest rääkides võin väita, et Eestis ollakse täpsemad. Enne siia tulekut sain tutvustava kirja, kus räägiti, kui tähtis on šveitslastele punktuaalsus jne. Mina ei ela kindlasti sellises Šveitsis.

PAO- Post Arrival Orientation

PAO oli oktoobri alguses ja see toimus Juras (täpsemalt aux Bois, dans le Jura). Kohal olid kõik vahetusõpilased, kes on Šveitsi tulnud, ehk ka saksa poole omad. Neid on ligikaudu 2-3 korda rohkem, kui meid prantsuse poolel, seega rahvast jätkus. Üritus kestis nädal aega ja kooli ajal (ilmselgelt olin rahul).

Esmaspäeva hommikul asusime Genfi tüdrukutega teele ja pidime 3 korda rongi vahetama. Sellele vaatamata oli teekond ülimalt mugav ja jõudsime kenasti kohale. Esimese asjana tutvustati meile laagrit kolmes keeles, ülimalt naljakas, sest 1. keel oli saksa keel, siis prantsuse ja lõpuks kui nad inglise keele juurde jõudsin, olid kõik asjale ammu pihta saanud. Toad olid väikesed ja meenutasid (naljaga pooleks) natuke haiglat või vanglat, kus 5 nari olid üksteiste kõrvale kokku lükatud. Seega olime toas kümnekesi. Üldine suhtluskeel oli inglise keel, aga kuulda sai ka kõike muud, sealhulgas prantsuse, saksa, jaapani, hispaania, eesti keelt ja palju muud. Kuna kohal olid kõik vahetusõpilased, siis kohtusin lõpuks ka teise eestlasega (Laura on nimeks), kes on Šveitsi saksa poolel. Kui eesti keeles hakkasime rääkima, siis ehmatasime mõlemad ära, kohutavalt veider ja harjumatu tunne. Niisiis rääkisime natuke ja meiega liitus veel üks tüdruk, kes hakkas ootamatult kaasa rääkima. Ta oli eelmisel aastal vahetusõpilane Eestis.

Ei teagi kohe, mida veel kirjutada PAO kohta, viie päeva jooksul võib palju juhtuda. Mulle meeldis väga, et seal polnud wifit ja kuna mobiilne andmeside on kallis, siis veetsin 5 päeva telefonivabalt. Vabastav. Ja sellepärast ei ole mul PAOst ka eriti pilte.

YFUga on üks asi alati kindel: süüa saab hästi. Võib öelda, et päevad olid täis söögi-ja näksipause. Õnneks mõni päev liigutasime ka veidi. Näiteks laagri teisel poolel toimus väike matk. Mõtlesin alati, et olen piisavalt sportlik, aga nagu välja tuleb, siis mitte sellise pinnase jaoks. Ja muidugi oli kohutavalt palav. Ei juhtu just liiga tihti, et oktoobris on tsärgiga palav. Aga vaated, seltskond ja loodus teevad siin kõik pingutused tasa.

Viimasel õhtul pidime oma gruppidega esinema ja tegema midagi, mis võtaks laagri kokku. Minu grupp tegi väikese näidendi ja olime ka ainsad, kes olid nii palju vaeva näinud, aga see oli äge, mis lõpuks välja tuli. Pärast koogisöömist (nagu igal õhtul) toimus ülakorrusel disko, et viie õhtu kookidest saadud kalorid enne naasmist ära põletada. Tantsuplatsil hakkasid kohe silma kõik latinod, kes hoolitsesid ka selle eest, et kõik laulud oleksid ainult hispaania keeles. Kui mõni ingliskeelne laul vahele hüppas, siis oli alati keegi, kes jooksis, et laul ära vahetada. Ja ma arvan, et see on fakt, et latinod tantsivad uskumatult hästi. Pole elu sees näinud poisse, kes tantsiksid nii hästi.

Reedel koristasime, sõime ja lahkusime. Enne rongile minekut tegime ühe suure kallituuri ja oligi kõik. Ootan juba YFU suusalaagrit.

Vaheaeg ja aeg perega (Halloween)

Oktoobrivaheaeg oli samal ajal kui Eestis ja samuti ainult 1 nädal. Juba reede õhtul pärast kooli asusime perega teele Luzerni poole, mida plaanisime avastada teisipäevani. Esimese rongiga sõitmine oli nagu lõbustuspargi atraktsioonil ja inimesed ei saanud vahekäigus sirgelt kõndida. Teised rongid olid õnneks rahulikumad ja normaalsed. Rongijaama oli vastu tulnud Lia sõber oma emaga ja kõndisime kõik koos pimedas Luzernis, mis on muide väga kena ja palju vaiksem kui Genf.

Laupäeva hommikul pärast šokolaadicroissante läksime paadi peale, et lõpuks jõuda Pilatusele. Pildi peal on näha meie teekond, k.a köisraudtee, millel mägirongiga kõrgustesse tõusime.

Image result for lucerne montagne See oli minu esimene kord kõndida pilvedel ja see on kogemus, suurepärane kogemus. See oli nii kaunis, et kõndimine ja hingamine polnudki nii raske.

Järgmisel päeval ründasime sama piirkonda, aga mäest üles rühkisime jala. Muidugi mitte tippu välja, aga siiski piisavalt. See oli tegelikult üks lahedamaid katsumusi sellel vaheajal ja üldse elus. Kui olime sihtkohta jõudnud, tegime väike pikniku ja siis asusimegi juba seikluspargi kallale, mis oli üks põhjustest, miks selle retke ette olime võtnud. See oli väljakutsuv ja lõbus ja samal ajal oli veider vaadata, et pilved olid madalamal. Samal õhtul läksime vanalinna restorani fondue´d sööma. See on põhimõtteliselt kuum sulatatud juust, mille sisse kastad saia või väikeseid kartuleid. See on maitsev, aga nagu kujutleda võib, siis ka raske. Ja kõrvale juuakse midagi sooja.

Esmaspäeval suundusime väikesse linna/külla Sisikoni, kus oli plaanis veeta üks öö. Meie hotelli lähedalt läks üks väike matkarada ja seda mööda kõndisime kõrvallinna. Jällegi väga mõnus: seltskond ja ilm olid parimad. Rada oli veidi looduskauge, aga samas vaheldusrikas. Kui lõpuks kohale jõudsime, sõime järve ääres sillal ja pärast otsisime bussi, et hotelli tagasi sõita. Paraku oli see halvasti reguleeritud ja segaduses otsisime peatust ja bussi üleliia kaua, sest inimesed saksa alal ei räägi ühtegi keelt peale saksa keele? Vahepeal oli veidi külmaks läinud, seega istusime maha väiksesse panka peatuse kõrval ja mängisime kaarte. Õhtu hotellis möödus rahulikult. Mul oli lausa oma tuba ja enne õhtusööki leidsin natuke aega, et vanematega skypes rääkida.

Teisipäev oli põhimõtteliselt terve päev reisi. Kõigepealt sõitsime tagasi Luzerni, kus kõndisime veel enne lahkumist ringi ja siis võtsime ette pikema sõidu tagasi Genfi. Rongid on siin õnneks piisavalt mugavad ja kiired.

Hea, et see reis oli vaheaja esimesel poolel, sest pärast oli veidi aega taastumiseks ja puhkamiseks. Aga reedel, kui oli Ana sünnipäev läksime uuesti kohalikele radadele matkama ja see oli jällegi imeline. Sügis saabus siia hiljem, kui olen harjunud, aga vaheaja lõpuks olid jõeäärsed puud ikkagi värvilised ja sügisesed.

Sellel vaheajal veetsin palju aega perega ja tore on neid rohkem tundma õppida. Vahetusaasta üks tähtsamaid komponente on vahetuspere ja mul on tunne, et olen tõesti loto nendega võitnud. Siin on tegelikult kombeks iga päev veeta aega pereringis ja mul on tunne, et Eestis on seda palju vähem. Aga elu Eestis on ka palju iseseisvam ja hõivatum, seega seda on keeruline võrrelda.

Veel üks viimase aja ettevõtmine perega oli Halloweeni pidu. Tegelikult oli sündmus kalendri järgi kolmapäeval, aga meie tähistasime pühapäeval. See oli super juba sellepärast, et mul oli võimalus veeta pool päeva köögis küpsetades. Tegin pähklivõi küpsiseid ja brownie´sid ja olin rahul. Kodu oli meil ka kenasti ämblikuvõrkudega kaunistatud nagu peab jne. Lia oli kutsunud oma sõbrad ja mina Paula (vahetusõpilane Ecuadorist) ja see oli üks lõbus õhtu. Kõik koos mängisime Libahunti, sõime ja vaatasime filmi. Miinuspool oli muidugi see, et oli pühapäev.

Esimest korda kinos

Oli möödunud juba üle kahe ja poole kuu (minu saabumisest), aga polnud kinno jõudnudki. See on siin muidugi ka palju kallim lõbu kui Eestis. Üks reede siiski jõudsin ikkagi ära käia. Läksime Queeni filmi vaatama, mis oli iseenesest väga hea, AGA…see oli dubleeritud prantsuse keelde ja see ei istunud mulle üldse. Väga veider oli näha tuttavaid näitlejaid vale keele ja häälega, see häiris. Õnneks muusika oli siiski orginaal. Iseenesest jälle üks uus kogemus ja tore aeg sõpraderingis.

Lihtsalt lõbu pärast mõned faktid maast ja ilmast:

  • Siin ei tunta “Ameerika mägesid”, vaid “Vene mägesid”
  • Enamus poed, söögikohad on pühapäeval suletud
  • Minu käest küsiti, kas olen inglane (oleksin peaaegu “jah” vastanud)
  • Juustu ja taimetoidu valik on super
  • Palju mõttekam on sõita ratta kui autoga, vahemaad on lühikesed ja parkimiskohti lihtsalt ei leia
  • Koorijuht küsis mu käest, kas ma olen õpetaja (, sest meil laulab kooris 2 õpetajat). Tegelikult olen seal üks noorematest.
  • Palju palju palju…paberit. Kõik maksed, õppematerjalid jms on paljundatud ja paberil
  • Kõik on elevil, sest Rowlingu uus film tuli välja
  • Kinno ei saa oma söögiga sisse hiilida
  • Inimesed ei armasta külma ega vihma (julgen eristuda)
  • Tänu kehalisele koolis ja poekottide tassimisele on mu käed palju tugevamad
  • Neid šokolaadicroissante sööksin iga päev
  • Enamus mu sõpradest on kakskeelsed
  • Võin teha sõpradega plaane, aga nad armastavad neid tühistada
  • Külma tulekuga müüakse tänavatel kastaneid, mis maitsevad oivaliselt. Lõhna tunneb kaugele
  • Mul on koolis paremad hinded, kui paljudel klassikaaslastel
  • Kinos peab endale ostma 3D prillid
  • “Ann with an E” on sari väärt vaatamist (v.a esimene episood)
  • Saksa keeles on sõnu, mis on täpselt samad nagu eesti keeles (nt punkt)

 

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s